"Vahva" arstivisiit

Täna käisin siis teist korda Rakveres arsti juures. Esimesel korral, ehk siis eelmine neljapäev andsin vere- ja uriinianalüüsi, mis selgus et on mõlemad nii korras kui olla saavad. Seejärel läksime täna UH tegema, kuhu ka Tõnis ja Martha kaasa tulid.

Arst mõõtis üle igasugu kehapiirkondi, esimene ja pühimõtteliselt ainus, millest ma aru sain olin pea, siis mõõtis veel umbes 4 erinevat piirkonda. Pea oli ilusti all nagu olema peab. Ja pea oli ka ainuke kehaosa, mis oli "mõõdus". Nimelt üks tähtaeg on mul homme - seega pea vanuseks ütles UH aparaat 39+6. Kõik ülejäänud kehaosad olid aga .... väikesed 34, 35, 36 nädalat ja mõned päevad siia sinna. Kogu selle vahva mõõtmise peale pakkus UH siis loote vanuseks 37+1 ehk siis tähtajaks 19.07 ehk siis ma olen nüüdsest igavesti rase.

Arst veel kiitis, et laps kaalub praegu u 2900 ja sündides on ta normaalmõõdus beebi. Selle unsutas ta muidugi mainida, et poiss on gigantpea selleks ajaks.

Peale UH helistasin ka Tartu ämmaemandale, kelle juurde mul oli ka tänaseks aeg, kuid kuhu ma ei plaaninud enen seda UH minna, peale selliseid uudiseid arvasin aga, et ehk on mõistlik sealt ka läbi käia. Ämmaemand aga rahustas mind veidi maha ning arvas, et ehk laps ongi lihtsalt veidi väiksem ja suurema peaga, et UH võib eksida niigi +-2 nädalat, mis ületab isegi selle piiri.

Seega loodan siiski mitte juuli lõpuni ühes tükis olla ja mitte Marthale sünnipäevaks väikevenda kinkida. Seni saame siis lugeda over due date päevi. ;)

39. nädal ehk olen endiselt ühes tükis

Pikk vaikus ei tähenda mitte seda, et oleksin vahepeal suutnud oma keha jälle ainult endale saada. Pigem seda, et kolimine ja koristamine ja kolimine ja Martha on kogu vaba aja endale võtnud ja kui mul on olnud ka hetk niisama olekuks siis ei ole ei tuju ega tahtmist midagi kirjutada.

Igatahes täna sai siis täis 39 rasedusnädal ehk siis 7 päeva tähtajani. Ma väga ausaltöeldes ei uskunud, et nii kaugele välja "veeren" aga näed siis siiski ja hetkel on küll selline tunne, et vean veel vabalt tähtajanigi välja ja veel peale sedagi suudan oodata ja oodata, millal ükskord see noormees oma pesast loobuda kavatseb.

Täna käisin siis Rakveres arsti juures kuna ämmaemanda juurde aega panna ei saanud, lihtsalt ei olnud ühtegi vaba aega enne juulit. Peale arsti aja ära registreerimist ehmatasin ära, et see on ju see meesarst, kes Rakvere haiglas töötab, guugeldasin natuke ja tõesti tema see oligi. Tagasiside tema kohta oli aga kõike muud kui väga hea ja mis siis ikka jonnida, meesarst siis meesarst.

Ütleme nii, et minu kartused olid täitsa mõtetud. Arst oli väga tore ja ÜLIRAHULIK, ma juba vahepeal suutsin ta küsimustele vastata enne kui ta oma küsimuse lõpetada suutis ja siis korrutas mulle veel, "niii, rahulikult...". Ega ta eriti muud teinudki kui jutustas minuga natuke, saatis mu vereproovi ja uriiniproovi andma ning kutsus esmaspäeva hommikuks enne tema vastuvõtu aega tagasi, et saaks mulle ultraheli teha, kuna kella 10 jooksen juba Tartusse ämmaemanda vastuvõtule ka. Ehk siis saame aimu, mis see poiss kaaluda võib ja kuidas tal seal olemine on.

Minul on olemine küll juba viisakalt öeldes ebameeldiv. Vaagnavalu ei anna mitte kuidagi moodi mulle rahu ja mu kõnnak ei meenuta nam isegi mitte parti vaid ilmselt juba hane või siis vähemalt kalkunit. Öösel voodis keeramine või püsti tõusmine on suurem koormus kui maratoni joosta ja kõik see toimub ainult nuttu tagasi hoides sest see valu mis enda liigutamisega kaasneb on... hirmus.

Olen üritanud küll veidi rahulikumalt võtta ja võimalikult palju puhata, kuid Marthaga see väga hästi ei toimi, pluss on meil lisaks veel üks pesamuna. Nimelt võtmsime meie ühele allesjäänud kassile (ma absoluutselt ei mäleta, kas ma kirjutasin sellest, et valge kass- Sofia enda elupäevad sutisiidiga lõpetas - või mitte) igatahes must kass oli meil päris pikalt üksi ja ta oli väga õnnetu ning meie, eriti minu küljes kinni ja kuna emal oli just jäänud ainult 1 kasipoeg veel üle siis otsustasime ta enda tibile seltsiks võtta. Esimesed kolm päeva ei arvanud nad üksteisest just palju. Või siiski urisesid/tatistasid/karjusid üksteise peale nii mis jaksasid. Nüüd nad juba suhtlevad veidikene üksteisega, kuid siiski on neil vist veel väike keelebarjäär. Eks lõuna ja põhja eest kassisläng ongi veidi erinev?

Tegin ka kiiruga mõned pildid poisi pesast mis teda ootab. Olen endale juba paar päeva lubanud, et panen valmis ka haiglakoti, kuid seni on see siiski veel "ootel" ehk.... ehk täna ma seda siiski teen.

Seniks aga ootame edasi ja ma usun, et tuleb ka 40. nädalal postitus ja ehk ka 41. nädala oma. Kui ma blogisse ei jõua nii kiiresti ilmselt uudist levitada siis Instagrammist leiab vast uudiseid kiiremini. 

Lõpetamiste nädal

Möödunud nädalat võiks vabalt nimetada lõpetamiste nädalaks, sest me kõik (neljakesi?) lõpetasime midagi. Meie Tõnisega lõpetasime ülikooli, oleme nüüd baka kraadi omanikud. Tõnis lõpetas vanas töökoas töösuhte (ja juba esmaspäeval alustas uues kohas erialase tööga), Martha lõpetas selleks keadeks lasteaia ja nüüd on tal 2,5 kuud suvepuhkust enne kui ta uude lasteaeda läheb ning kõhuelanik lõpetas minigl määral valmimise -  ehk täits 37 rasedusnädal, mille postitust ma ilmselt ei tee, sest järgmine on kohe ukse ees ja ilmselt enne seda meie ühine teekond ei lõppe. Ja kõige tähtsam, me kõik kolisime, saime uues korteris asjad juba enamvähem, kui välja arvata muidugi need hunnikud riidekotte ja hulgi kaste, mis sisaldavad asju, mida mul on kindlasti kunagi vaja.

Ehk siis mul polegi eriti millestki muust rääkida, panen siia pigem hulgi pilte, mis lõpetamisel tehtud sai. Neljapäeval tuleb ka rasedusnädala postitus, kus ma ilmselt vingun nii, et maa on must.

Seniks aga tuulist ilma!! ;)

Jah, mul ei ole aimugi, miks mu isa keelt näitab. :D

Nädala kokkuvõte

Eelmisel neljapäeval ärajäänud rasedusnädala postitus jäi ära kuna ma isegi ei üritanud jõuda seda kirjutada. Õppisime nimelt Tõnisega mõlemad bakalaureuse lõpueksamiks, mis toimus eile (esmaspäeval). Tegelikult me küll neljapäeval palju õppimisega tegeleda ei jõudnud, kuna samal päeval käisime me ka Rakveres minu vanavanaema ärasaatmisel, ning õppida jõudsime vaid tagasiteel materjale läbi lugedes. Lisaks sellele polnud me ka varem väga kõvasti seda kätte võtnud, nii et reede-laupäev-pühapäev läksid ka pigem sellisel taktis, et endale meelde tuletada "Õpi nüüd, viimane pingutus veel!!"

Sellest hoolimata see siiski niii lihtselt ei läinud. Pühapäeval nimelt oli meil Tõnisega esimene pulma aastapäev, mida me tegelikult ei plaaninud mingit moodi tähitada,a kuna esmaspäeval oli ju suur eksam tulemas ja iga minut tundus juba arvel olevat. Kuna mul oli vaja järgmiseks päevaks ära osta ka kraam shampuselauale, mis õppejõududega peale eksamit toimus siis otsutasime, et käime hommikul varakult turul ja Tartus poes ära, et siis saame koju tagasi minna ja õppimisele pühenduda. Linnas aga jalutasime juhuslikult mööda Pegasusest (see on selline laevakene, mis Emajõel sõite teeb), mis tunni pärast välja sõitma pidi. Kuna Martha ükspäev alles kurtis, et millal me jälle (eelmine kord siis praamiga Saaremaale) laevaga sõitma läheme. Nii me siis käisime turul ära, võtsime kaasa oma kilo mureleid ja läksime Emajõe peale kruiisima.

Esmaspäeva hommikul oli siis juba väike paanika sees, sest hakkas tunduma, et nii palju tahaks veel üle vaadata, aga samas viimasel minutil enam mingit ime niikuinii ei tee. Seega viisime tibi kiiresti lasteaeda ja üritasime, enne eksami algust võimalikult rahulikud olla ja mitte end liigselt närvi ajada.

Meie olime ühed esimesed, kes eksami lõpetasid, ning umbes tund peale eksami algust lahkusime eksamiruumist. Sättisime valmis laua jaoks snäkid, ing jäime eksami lõppu ootama, milleni läks liiga kaua aega. Kokku kestis eksam kuskil 4 tundi? kuni viimane üliõpilane vastamise lõpetas ning eksamikomisjon hakkas hindeid kokku panema (eksam koosnes 5 erinevast suulisest osast). Veel veidi ootamist, ning saime tulemused teada. Perekond Jairustel, nagu meid sisse juhtati, on peres võrdsus ning me mõlemad saime (ainukestena sel päeval) eksami A - suurepärane. Lisaks oli päris palju B´sid ja C´sdi, mõni D ja üks E. Seega läks täitsa hästi. Tõnis ei suutnud oma õnne muidugi ära imestada koolist ära sõites sest olgem ausad õppimiseks jäi meil ikka pahasti vähe aega. Nüüd on aga ülikool läbi ja kuidagi imelik tunne on endiselt, pole nagu veel päris täpselt kohale jõudnud. Ehk peale lõpupidu saame sellest päriselt aru.

Peale eksamit ja shampuselauda läksime väikese osa kursusega ka grillima ning peale seda tuli mulle naabrinaine külla, kes aitas samuti veel grillimisjääke hävitada. Enne kui ta ära hakkas minema läksid mul parem jalg ja parem käsi meeletult paiste, kahju, et pilti teha ei jõunud. Hakkas päris hirmus oma viimase uriinialanalüüsiga, kus oli veidi valku ning preeklampsia ohuga, ning stabiilselt kõrge vererõhuga. Helistasin EMO´sse, kust soovitati kohale tulla. Viisime Martha naabrinaise juurde ja startisime Tartu poole. Kell oli selleks ajaks 22.00

Ütleme nii, et valves olevad ämmaemandad ei olnud just kuigi meelitatud sellest, et jälle üks, ei mingi põhjuseta. Sellepärast mulle ei meeldigi EMO´s käia, sest seal tekib selline tunne, et miks ma nüüd siia siis tulin, kui polnud ju tegelikult midagi hullu. Mind KTG kõlge aheldav ämmaemand ei teinud seda tunnet ka kuidagi moodi paremaks. Vastupidi, sain hoopis riielda, et miks ma päeva aega kontrolli ei tulnud kui käed juba siis veidi paistetasid ning minks sõrmus üldse sõrmes on, et raseduse aeg peaks sõrmuse ikka ära võtma sõrmest. 

Mina nagu ei võtnud üldse südamessegi seda virinat, aga Tõnis oli küll päris kuri ja torises veel kojugi sõites "vapustava" teeninuduse üle.

Ühesõnaga peale poolt tundi KTG all, vere- ja uriiniproovi. Sain poolteise tunniga lugeda läbi kogu kirjanduse, mis seal pakuti, kuulata uutavaid rasedaid kuskil kauguses  ning Tõnis sai tunnikese magatud diivanil tuli lõpuks üks ämmaemanda laadne toode, kes siis vastupidiselt eelmisele oli üli üli üli positiivne, võib öelda, et võib-olla isegi liiga. Arvestades seda, et kell oli juba 00.45. Sain teada, et analüüsid on korras, vaid põletikunäitaja on veidi kõrge, kuid selle pärast nad midagi veel tegema ei hakka. Vererõhku nad muide ei mõõtnud üldse.

Kihutasime siis kodupoole, et Marthale naabrinaise juurde järgi minna. Printsess oli kange purikas ja ei olnud nõus magama jääma senini. Veidi peale ühte sain Martha voodisse ja ise ka magama. Hetkel on kell pool 12 ja Martha just ärkas üles - suht hea mõte oli teda täna mitte lasteaeda ajama hakata, niikuinii on tal täna linnas jälle hamabarsti.

Vot selline nädal oli meil ja ütleme nii, et ega tulevased nädal aega väga palju rohkem aega puhamiseks anna. Nimelt on meil reedel lõpupidu, laupäeval hakkame kolime, ning laupäeval tahab Tõnis veel oma vanamte juurde maale sõita kust me siis pühapäeval tagasi tuleme, et Tõnis saaks mööbli jälle kokku panna ja esmaspäeval uude kohta tööle minna.

Nii palju siis sellest, et lõpurase või võtta aega ja puhata. :D

36+0 ,  ehk siis eelmise neljapäevapilt.

boyfriend tag

Seni pole ma kaasa läinud ühegi tagimise üritusega, kuid kui ma mõni päev tagasi (ei mäletagi enam kas Britti või Aili) blogist selle tagi leidsin tundus see päris huvitav, nii see siis täna tehtud saigi.

Kuna Tõnis on statistikas väga tugev siis "ekismist" kui sellist tal faktide ega kuupäevade osas ei toimu absoluutselt, seega ma siis vb lihtsalt kommenteerin mõnda tema vastust kaldkirjas.

1. Kus me kohtusime?

3. september enne üldkeemia loengut Kreutzwaldi 62b

Eesti Maaülikool, Tartu

2. Kus oli meie esimene kohting?

Esimene pikem jalutuskäik oli meil 21.04.2013 kui tegime tiiru Tartu vanalinnas, rohkem kohtingu moodi toode leidis aset 29.04.2013 kui toimus öölaulupidu. Aga meie nii-öelda päris kohting toimus ikkagi siis kui käisime söömas Volgas

3. Sinu esmamulje minust?

Miks peaks keegi oma juuksed roosaks värvima ??

Tegelikult ei olnud see roosa vaid väga maha kulunud veripunane värv, huvitav oli üldse see, et tavaliselt kulub mu punane pea roostekarva oranžiks, aga seekord kuidagi kahtlaselt roosakaks.

4. Kuna sa tutvusid minu perekonnaga?

Sinu tütrega loomabioloogia loengus, vist oli märts 2013, sinu ülejäänud perega sinu ema sünnipäeval.

Martha oli mul ühe kontrolltöö ajal koolis kaasas (nii 15 minutiks).

5. Kas mul on mõni veider komme?

Iga õhtune voodi pudrukontroll vähemalt minu arust.

Jah, ma ei kannata kui voodis on mingi puru kui ma magama lähen. Paratamatult seal aga on seda alati, seega enne voodisse ronimist tuleb voodi puhastada. :D

6. Kui kaua me oleme koos olnud?

Kaks aastat ja peaaegu kaks kuud 

7. Kas meil on mõni traditsioon?

Sellele küsimusele Tõnis ei vastanud, mõtlesin isegi tükk aega kas meil on minig väga kindel traditsioon ja ei tulnud ka nagu midagi väga märkimisväärset meelde. Samas meil on pühapäeval (7.06) esimene pulma-aastapäev , loodame, et selle tähitsamisest saab meie traditsioon. ;)

8. Kuhu oli meie esimene ühine reis?

 Siin jällegi oleneb mida keegi defineerib reisina, aga näiteks kui käisime Kanepis (kuigi enne seda oli väikene reis ka Viru-Jaagupisse), kuid ehk sobiks siia ikkagi kõige paremini meie Narvas käik.

Väljamaale me Tõnisega veel jõudnud ei ole, ja lähiajal nagu ei plaani ka, seega tegeleme Eesti avastamisega. 

9. Mis oli esimene asi, mis sa minu juures märkasid?

 Roosad juuksed

10. Mis on minu lemmik restoran?

 Kapriis (soe kana salat.)

 Nüüd võtaks küll ühe sooja kanasalati. (A)

11. Mille üle me kõige rohkem vaidleme?

 Miks ei võiks meie poja nimi olla JAMAL

!!!!!

12. Kus ja kuna oli meie esimene suudlus?

Meie esimene suudlus oli 22.04.2013 Tartus, Kreutzwaldi bussipeatuses

13. Mida mulle meeldib telekast vaadata?

 Masterchef, kodutunne, kui meil oleks TLC siis arvatavasti midagi sealt

Lootust on, et Virumaale kolides liitume me Elioni vaatajatega ja saame omale TLC!!! Ii-me-li-ne!!!

14. Nimeta üks asi, mis mulle ei maitse

 Tatar, herned, brokoli,

15. Mida ma endale restoranist juua tellin kõige sagedamini?

Apelsini mahl

16. Mis number jalanõusid ma kannan?

 Varem 41 viimasel ajal 42-43

Ooo, imeline rasedus! ;)

17. Milline oleks minu lemmik võileib?

Praegusel hetkel sai margariini ja juustuga

Praegune hetk tähenab jällegi rasedust!

18. Mida ma sööks iga päev?

 Mureleid

Ilmselt koosneb minu kunagine aed 101% murelipuudest. Kas need üldse kasvavad Eestis? :/

19. Mis värvi on mu silmad?

 Rohelised  hallika varjundiga

20. Kes avaldas esimesena armastust?

 Verbaalselt sina, teoreetiliselt mina.

21. Milline SINU tegevus MIND kõige rohkem häirib?

Minu seriaalide vaatamine arvutist.

Jap, eriti kui koos nende seriaalidega magatakse ja õpitakse koos. Mis enamjaolt siiski päädib arvuti ees magamisega. Kuigi pean tunnistama, et Tõnis on minusse süstinud ka imeväikese seriaalipisiku. Oleme isegi leidnud paar huvitavat seriaali, mida koos vaatame nagu näiteks "Baby Daddy"  ja "Melissa and Joey", mis seriaaliinimeste jaoks on ilmselt minig mõtetu prügi. :D

22. Milline on sinu lemmikmälestus minust?

 See kui sa olid nõus mulle naiseks tulema on üks lemmikutest.

23. Mida ma kõige meelsamalt hommikuti söön?

 Kui keegi sulle viitsiks mureleid tuua siis neid, muidu sulle eriti hommikuti süüa ei meeldi.

24. Kas sa oled pannud mulle mõne hüüdnime? Ja vastupidi.

 Suhteliselt standartsed hüüdnimed mõlemal kallid musid.

Just, ükspäev alles arutasime, et nii imelik on üksteist nimepidi kutsuda. Seda me teeme ka ainult äärmisel vajadusel võõraste juuresolekul. Või tegelkult ka sõprade juuresolekul - me pole need kes kõiki oma musi-kallitamisega oksele ajavad. Ma arvan. :D

25. Kui ma oleksin üksikul saarel, mis oleks üks nö luksuslik asi, mis ma saaksin kaasa võtta?

 Voodi, mis ei ole liiga kõva ega ka liiga pehme.

Ilmselt küll, sest magamisase on ka takistuseks, et minust saaks kunagigi matkamishuviline, kes kuskile ööseks jääks, sest telkimine kõva maa peal ei ole minu jaoks ja matkates vist voodit kaasas tavaliselt ei kanta?

26. Kui sa peaksid mulle sünnipäevaks küpsetama tordi, siis milline see oleks?

No varasemalt olen teinud tordi biskviit põhja kreemi ja puuviljadega.

Pole vist ühelgi tähtpäeval tordist ilma jäänud seni. ;)

27. Mis loom ma oleks? Miks?

 Kass, sest sarnaselt kassile ei ole sind võimalik kodustada ja ideaalses olukorras magaksid ka sina päevast 20 tundi.

Ütleme nii, et see oli päris vahva tag, sai isegi päris plaju huvitavat teada ja seda, et ka mu mees mind päris päris hästi tunneb, ehk isegi paremini kui mina ise?