Nädala kokkuvõte

Eelmisel neljapäeval ärajäänud rasedusnädala postitus jäi ära kuna ma isegi ei üritanud jõuda seda kirjutada. Õppisime nimelt Tõnisega mõlemad bakalaureuse lõpueksamiks, mis toimus eile (esmaspäeval). Tegelikult me küll neljapäeval palju õppimisega tegeleda ei jõudnud, kuna samal päeval käisime me ka Rakveres minu vanavanaema ärasaatmisel, ning õppida jõudsime vaid tagasiteel materjale läbi lugedes. Lisaks sellele polnud me ka varem väga kõvasti seda kätte võtnud, nii et reede-laupäev-pühapäev läksid ka pigem sellisel taktis, et endale meelde tuletada "Õpi nüüd, viimane pingutus veel!!"

Sellest hoolimata see siiski niii lihtselt ei läinud. Pühapäeval nimelt oli meil Tõnisega esimene pulma aastapäev, mida me tegelikult ei plaaninud mingit moodi tähitada,a kuna esmaspäeval oli ju suur eksam tulemas ja iga minut tundus juba arvel olevat. Kuna mul oli vaja järgmiseks päevaks ära osta ka kraam shampuselauale, mis õppejõududega peale eksamit toimus siis otsutasime, et käime hommikul varakult turul ja Tartus poes ära, et siis saame koju tagasi minna ja õppimisele pühenduda. Linnas aga jalutasime juhuslikult mööda Pegasusest (see on selline laevakene, mis Emajõel sõite teeb), mis tunni pärast välja sõitma pidi. Kuna Martha ükspäev alles kurtis, et millal me jälle (eelmine kord siis praamiga Saaremaale) laevaga sõitma läheme. Nii me siis käisime turul ära, võtsime kaasa oma kilo mureleid ja läksime Emajõe peale kruiisima.

Esmaspäeva hommikul oli siis juba väike paanika sees, sest hakkas tunduma, et nii palju tahaks veel üle vaadata, aga samas viimasel minutil enam mingit ime niikuinii ei tee. Seega viisime tibi kiiresti lasteaeda ja üritasime, enne eksami algust võimalikult rahulikud olla ja mitte end liigselt närvi ajada.

Meie olime ühed esimesed, kes eksami lõpetasid, ning umbes tund peale eksami algust lahkusime eksamiruumist. Sättisime valmis laua jaoks snäkid, ing jäime eksami lõppu ootama, milleni läks liiga kaua aega. Kokku kestis eksam kuskil 4 tundi? kuni viimane üliõpilane vastamise lõpetas ning eksamikomisjon hakkas hindeid kokku panema (eksam koosnes 5 erinevast suulisest osast). Veel veidi ootamist, ning saime tulemused teada. Perekond Jairustel, nagu meid sisse juhtati, on peres võrdsus ning me mõlemad saime (ainukestena sel päeval) eksami A - suurepärane. Lisaks oli päris palju B´sid ja C´sdi, mõni D ja üks E. Seega läks täitsa hästi. Tõnis ei suutnud oma õnne muidugi ära imestada koolist ära sõites sest olgem ausad õppimiseks jäi meil ikka pahasti vähe aega. Nüüd on aga ülikool läbi ja kuidagi imelik tunne on endiselt, pole nagu veel päris täpselt kohale jõudnud. Ehk peale lõpupidu saame sellest päriselt aru.

Peale eksamit ja shampuselauda läksime väikese osa kursusega ka grillima ning peale seda tuli mulle naabrinaine külla, kes aitas samuti veel grillimisjääke hävitada. Enne kui ta ära hakkas minema läksid mul parem jalg ja parem käsi meeletult paiste, kahju, et pilti teha ei jõunud. Hakkas päris hirmus oma viimase uriinialanalüüsiga, kus oli veidi valku ning preeklampsia ohuga, ning stabiilselt kõrge vererõhuga. Helistasin EMO´sse, kust soovitati kohale tulla. Viisime Martha naabrinaise juurde ja startisime Tartu poole. Kell oli selleks ajaks 22.00

Ütleme nii, et valves olevad ämmaemandad ei olnud just kuigi meelitatud sellest, et jälle üks, ei mingi põhjuseta. Sellepärast mulle ei meeldigi EMO´s käia, sest seal tekib selline tunne, et miks ma nüüd siia siis tulin, kui polnud ju tegelikult midagi hullu. Mind KTG kõlge aheldav ämmaemand ei teinud seda tunnet ka kuidagi moodi paremaks. Vastupidi, sain hoopis riielda, et miks ma päeva aega kontrolli ei tulnud kui käed juba siis veidi paistetasid ning minks sõrmus üldse sõrmes on, et raseduse aeg peaks sõrmuse ikka ära võtma sõrmest. 

Mina nagu ei võtnud üldse südamessegi seda virinat, aga Tõnis oli küll päris kuri ja torises veel kojugi sõites "vapustava" teeninuduse üle.

Ühesõnaga peale poolt tundi KTG all, vere- ja uriiniproovi. Sain poolteise tunniga lugeda läbi kogu kirjanduse, mis seal pakuti, kuulata uutavaid rasedaid kuskil kauguses  ning Tõnis sai tunnikese magatud diivanil tuli lõpuks üks ämmaemanda laadne toode, kes siis vastupidiselt eelmisele oli üli üli üli positiivne, võib öelda, et võib-olla isegi liiga. Arvestades seda, et kell oli juba 00.45. Sain teada, et analüüsid on korras, vaid põletikunäitaja on veidi kõrge, kuid selle pärast nad midagi veel tegema ei hakka. Vererõhku nad muide ei mõõtnud üldse.

Kihutasime siis kodupoole, et Marthale naabrinaise juurde järgi minna. Printsess oli kange purikas ja ei olnud nõus magama jääma senini. Veidi peale ühte sain Martha voodisse ja ise ka magama. Hetkel on kell pool 12 ja Martha just ärkas üles - suht hea mõte oli teda täna mitte lasteaeda ajama hakata, niikuinii on tal täna linnas jälle hamabarsti.

Vot selline nädal oli meil ja ütleme nii, et ega tulevased nädal aega väga palju rohkem aega puhamiseks anna. Nimelt on meil reedel lõpupidu, laupäeval hakkame kolime, ning laupäeval tahab Tõnis veel oma vanamte juurde maale sõita kust me siis pühapäeval tagasi tuleme, et Tõnis saaks mööbli jälle kokku panna ja esmaspäeval uude kohta tööle minna.

Nii palju siis sellest, et lõpurase või võtta aega ja puhata. :D

36+0 ,  ehk siis eelmise neljapäevapilt.