Sel nädalal on poiss mingisuguse kõrvitsalise suurune, kaaludes veidike üle kili ja olles äpi järgi pea 40 cm pikk. Tõnis on loomulikult arvamusel, et meie poiss on igatahes pikem kui need mõõdud, mis peaksid keskkmisel lootel hetkel olema.
Poissmees liigutab end endiselt väga aktiivselt, nii kui mul tekib hetk, et istuda või pikali olla (mida viimasel ajal tetud põhjustel on päris palju ette tulnud) hakkab noorhärra mürglit tegema ja poksima siia sinna. Kuigi peab ütlema, et löögid on veidi muutunud, ma ei oksa isegi täpselt öelda mis. Löögid ei ole enam nagu löögid vaid nagu sirutamised,venitamised ja .. ja liigutused. Põhiliselt tegutseb härra edniselt vasakul küljel kuid ka keset kõhtu ja minu halva rühi korral ka ribide all, kuigi suurem asi ribide taguja ta veel õnneks ei ole.
Kõht on ka väga kiire kasvuspurdi teinud, kui varem ilmselt enamik inimesi peale vaadates midagi väga arvata ei osanud veel, siis nüüd küll. Eile näiteks pakuti mulle Maamessil mingit siidrit degusteerida, ütlesin ära ja siis noormees, kes seda pakkus mõtles veidi ja ütles, nojah, vabandust, minu "kõhtu" samal ajal vaadates.
Muidugi on ka minu "kõndimine" kui seda nii nimetada, mitte öelda pardimooditatsamine, rasedust välja andev faktor. Käisime Tõnisega üleeile jalutamas, kokku saime u 5km kõnnitud, umbes viimased kolmandikku tundsin ma, et mul on jalad ja lihased ja need valutasid ja kõhtki pistis aeg ajal siia ja sinna. Muidu on kõndiine mõnus kui vaid ilmad ka soojemaks lõpuks läheksid ja Martha ratta sõidu ära õpiks saaks igapäev end veidi enam liigutada.
Üldise enesetunde kohapealt on viimased nädal aega väga kehvad olnud. Nädalavahetusel sain ilmselt külma ja alates pühapäevast on mul iga päevaga olemine aina hullemaks läinud. Palavikku õnneks olnud ei ole kuid see köha ja nina tilkumine ajab mind juba hulluks. Köha on selline kõige vastikum varjant - kinnine käha, mis kõlab nagu elupõline suitsetaja ja köhin-kohe-kopsud-välja. Lisaks neile "imelistele" sümptomitele on mul viimasel ajal ka jubedad peavalud. Täna on pea näiteks konstantselt kogu päeva valutanud. Kuna täna oli vaja ka koolis käia ja üks arvestus ära teha siis ei pääsenud ma ka paratcetamooli tabletist, mida ma muidu võimaluse korral siiski välitda üritan.
Sain töökaaslaselt ka vererõhu aparaadi, millega olen vererõhku kontrollinud kui pea valutab või muidu on kehvem olla ja minu õnneks, ei ole see olnud oluliselt kõrgem kui muidu ehk siis 140/80. Sellise vererõhuga pole ämmaendand ega arst siiani ka midagi ette võtnud, aga ehk seda näeme esmaspäeval, mida ta sellest seekord arvab.
Järgmisel korral on mul ehk juba näidata mõnda asja, mis poisile ostnud oleme, kui need loomulikult kätte saame selleks ajak. Samuti ka uudiseid ämmaenada visiidist.
Seni üritan terveks saada ja Tõnisega võimalikult kaua aega koos olla, kuni ta Siilile läheb ja me nädalaks tibiga omapäi jääme.
No comments:
Post a Comment