Seni aga siis kõigest muust. Laupäeval käisime Martha ja oma õega Auras - Martha ootas sinna minekut juba ammu, aga kuna mina olin omale vahepeal mingi huvitava nahahaiguse saanud oli see üritus meie listist mõneks ajaks maha tõmmatud. Tänu sellele,e et mul oli ka õde kaasas sain ka päris basseinis ujumas käia. Plaju ei jõudnud just - ujusin 2 baseinipikkust aga mõnus oli. Üksgi koht ei mäeltanud, et valutama peaks ja päris oli ka täitsa hea olla. Ilmselt hakkangi nüüd 2 korda nädalas ujumas käima - see nädal ma seda siiski veel ei harrasta, sest ei viitsi nende lastehordidega seal ujulas võidelda - koolivaheaeg on imeline.
Õhtul jõudsime ka selle aasta esimese grilli teha. Kuna Tartu Grossi poes (jah, mulle meeldib lahtine grossi šašlõkk ja marineeritud liha, kana oluliselt rohkem kui poesmüüdavad ämbrites asjad - kui nüüd Rakvere keefirimarinaadis šašlõkk välja arvata) šašlõkivalik puudus siis käisime kibekähku koju sõites läbi veel Ülenurme Konsumist kus ei ole grillihooaeg, vähemalt liha valikus (grillsütt oli see-eest 4 erinevas varjandis) veel alanud. Marthale meeldis muidugi kõige rohkem tuld teha, mida me tal siiski väga praktiseerida ei lasknud.
Pühapäeval läks Martha oma isa juurde ja jääb sinna kuni reedeni, seega mul on kodus KO-HU-TA-VALT igav! Nii ma siis sisustangi oma päevi suhteliselt mitte millegagi. Peale Martha ära saatmist oli mul nagu tavaliselt päris sitt tuju ja kui Tõnis õhtul koju jõudis ja mind tulutult lohutada üritas pakkus ta lõpuks välja, et läheks sõitma - lihtsalt niisama. Mõeldud - tehtud.
Autosse jõudes oli Tõnise esimene küsimus, kuhupoole me siis lähme. Küsisin temalt, kas ta Räpinas on kunagi käinud - ei olnud ja nii see läks - seadsime "omaaruga" suuna kõige otsemale teele Räpina poole. Kohale jõudsime me umbes kella poole 8 aeg igatahes oli täiesti kottpime ja Musutempli ülesleidimine täiesti kottpimedas pargis oli päris korralik ülesanne. Lõpuks läbi ime me sinna ka kuidagiviisi jõudsime. Ja samakiiresti tagasi, sest minu päis oli juba üle limiidi paisunud ja, et mitte sinna pimedasse parki oma häda kuskile puu taha teha seadime suuna "Selveri" poole - see tähendab, et kunagi oli ta RAUDSELT Selver, nii 4-5 aastat tagasi nüüd aga oli see mullegi üllatuseks hoopis Konsum. Kõige imelisem selle juures oli otseloomulikult see, et neil oli lausa WC - mulle meeldib see pood. Ostsime hunniku pirukaid ja nüüd otsustasime tagasi sõita Google Mapsi abiga ja püha taevas, tagasitee oli oluliselt lühem kui meie leiutatud kõige otsem varjant.
Väikesel kallis on nüüd aga veel suurem mure, keegi ei taha temaga ju mängida, nii ta siis ongi võtnud sitmärgiks minu, mitte et ma ta sentimeetriste küüntega väga mängida tahaks. Loodame, et Sofia inna varsti otsa saab.
Olen viimasel ajal jälginud päris palju teiste blogijate nädala/kuude ostunimekrijasid ja just nende hinade vahesid. Peale Lipsukese postitust sain ka ise aru, et me käime ilmselgelt liiga tihti poes. See tähendab eriti siis kui meil on koolipäevad - ikka käime peale kooli poest läbi ja võtame midagi, et kiiresti süüa teha, tihti on need ka poolfabrikaadid või hoopis valmistoit. Kui mina aga kodus olen ja Tõnis tööl kulub toidule oluliselt vähem. Olen üritanud ka reedeti suurema portsu toitu koju osta eeldusel,et enne kolmapäeva (koolipäeva) pole enam vaja poodi joosta. Tavliselt ei olegi.
Täna siis käisime ka poes ja ostime toidukraami ette, eks näis kui kauaks sellest piisab, täpselt seda mida ja mis hinnaga me täna ostime siiski välja kirjutada ei saa kuna esimesest poest tulles viskasime tseki kohe minema ja Maxima tsekk on ka ma-ei-tea-kus. Kokku läks toidule umbes 60 eurot - siin aga tuleb arvestada sellega, et liha, piima ja kartulit me poest ei osta.
Eks näis kas ja palju ma selle toiduarvestusega viitsin järge pidada. Seniks aga päikest (mis pidi nädalavahetusel meiega juba hüvasti jätma)!
No comments:
Post a Comment