Nimelt oli mul juba terve eelmise nädala hammas vähe tunda andnud, kuid olin seda püüdnud ignoreerida ja pratsetamooliga edasi lükata esmaspäevani (siis on kohalik hambaarsti Kambjas kohal). Reedel hakkas hammas aga koolis sellist põrguvalu tegema, et läks keset loengut lihtsalt minema. Terve tee koju põhimõtteliselt nutsin autos, sest valu ei andnud enam üldse järele. Kodus põhimõtteliselt kraapisin hambad puhtaks veelkord ja võtsin jälle valuvagisti sisse ja üritasin magama minna, millest loomulikult midagi välja ei tulnud. Tõnis pakkus mulle samal ajal mitu korda, et helsitab kuskile suvalisse hambaravi kliinikusse ja küsib kui kiiresti oleks võimalik saada aega. Mina loomulikult korduvalt keeldusin.
Mingil hetkel siiski Tõnis loobus minuga läbirääkimistest ja helistas Maxillasse ning sai mulle pooleteise tunni pärast aja. Sellega muidugi minu piinad ei lõppenud.
Jõudsime veidi varem sinna (isegi peale seda, kui üritasime Taskus Maxillasse minna ja alles registratuuris saime aru, et peame minema siiski Plaskusse). Saatsin Martha ja Tõnise sealt ära kuna olin kindel, et tibi ei suuda seal nii kaua oodata kui mul minna võib. 10 minutit enne minu aega hakkas hammas jällegi nii ropult valutama, et kõndisin ooteruumis nagu närviline siga ringi ja üritasin mõleda millelegi muule kui mu valutavale hambale. Kõndisin seal siis oma veetopsiga ringi kuni LÕPUKS (see 10 minutit tundus nagu vähemalt pool tundi) mind sisse kutsuti.
Kui ma sisse sain ja sellele toolile istuda jõudsin ning pidin hakkama artsile seletama, mis mure mul on siis juba juba värisesin ülekere ja samuti ka hääl. Vabandasin ette ja taha, et mul lääb kogu see valu kõrva ja pähe ja ropult jama on juba olla.
Arst oli väga meeldiv ja vahva noor naisterahvas, vabandas iga minu valuhüppe peale ja oli minuga väga kannatlik (tavaliselt ma ei paista silma nagu väga kapriisne klient aga seekord olin ikka päris raske pähkel ma kujutan ette).
Päris kiiresti sai selgeks, et tarkusehamba ja selle kõrval oleva (3 juurega) hamba all on tugev põletik. Selle kolme juurega tüübil oli plomm mingil hetkel "halvaks" läinud ja maha tulnud seega püsti olid seal vaid 2 serva põhimõtteliselt. Kuna nende alust hammast mul samal põhjusel enam ei ole (plomm tuli maha ja hammas lihtsalt lagunes laiali kuni jäänused välja tõmmati) soovitas arst need mõlemad hambad välja tõmmata, kuna seda katksist ravida oleks olnud väga keeruline ja tarkusehammas oli lihtsalt üks mõtetu tõhk seal.
Kohe alguses ka arst hoiatas mind, et võib juhtuda, et tuimestus ei mõju põletiku tõttu ja vaatame kas üldse saab need põhimõttelislt ilma tuimestuseta kätte.Esimene ampull tehtud tundus nagu suu läheks veidi tuimaks ja olin juba õnnelik, et saab tänasega selle jama kaelast ära. Nii lihtsalt aga siiski ei läinud. Nii kui asi jõudis selle seinata hamba "kangutamiseni" mingi peenikese kangiga, sest tangidega polnud lihtsalt kuskilt kinni võtta oli mul juba jälle valus ja arst tegi mulle uue ampulli tuimestust. Ja nii veel päris mitu korda järjest.
Lõpuks kui nad juba hamba enamvähem liikuma said siis hoidis abiline mul juba kahe kaega peast kinni ja arst üritas kiiresti asjaga ühele poole saada kuid ma värisesin ja valutasin juba nii ropult ning palusin vahepeal istuda, sest pilt hakkas ka vaiksem taskusse vajuma. Siis arst loobus, ütles, et ei ole mõtet mind niimoodi piinata, et nad on mulle juba 4 ampulli tuimestust teinud ja rohkem kindlasti ei tahaks nad seda mulle anda.
Nii ta lubas mulle välja otsida antibiootkumid mida ma võtta tohin ja pani mulle aja järgmiseks reedeks, et hambad siis välja saada - loodetavasti siis tuimestus toimib nii nagu peab.
Nüüd siis olen juba pea nädal antibiootikumide "laksu" all olnud. Teevad olemise päris uimaseks kohati. Praegu olengi dilemma ees, kas minna enne Marthale lasteaeda järgi minekut ujuma või siiski ei ole see hea mõte.
Igatahes 3D pildid on siin.
.jpg)
.jpg)
No comments:
Post a Comment