Tänasest algas siis 15. rasedusnädal, ning targa äppi järgi peaks Kodanik oma suuruselt meenutama pirni, ehk siis kaaluma u 70g ning olema 10 cm pikkune.
Kuna 15 nädal on aga alles ees siis räägin ma siiski põhiliselt sellest, mis enne seda ehk siis 14, nädalal rohkem toimus.
Esmaspäeval oli ämmaemanda visiit, kus peale muu rutiinse tegevuse saime ka südamelooke esimest korda doppleriga kuulatud. Seni oleme neid kuulnud vaid UH´s. Nagu ka eelmises postiuses mainitud on mu emakas kuidagi väga "kaugel" ja seega läks ka südametoonide otsimisega omajagu aega, üles me need aga leidsime ja väike süda põksus väga ilusti.
Eelmise aasta lõpus antud vereanalüüsidest selgus, et hemoglobiinitase on väga madal (Hg 107) - ilmselt sellest tulenevalt on ka võhma märgatavalt vähemaks jäänud, Tööjuures tõmbab juba mõne raskema liigutuse tegemine kopsu korralikult kokku nii, et vajan paari sekundit toibumiseks. Samuti olen tähele pannud, et öösel põieprobleemi lahendama jookstes kaob pilt kohati silmeest päris mustaks. Seda ka äkilisemalt päeval püsti tõustes. Ehk üritan end nüüd veidi aeglasemalt horispntaalist vertikaali liigutada.
Seoses madala hemoglobiiniga soovitas ämmaemand süüa ka veretooteid, sealhulgas siis hematogeeni, verivorsti, liha ja muid sellised toite. Kui nende söömisega Hg tase ei tõuse lubas mulle mingil hetkel rauapreparaati krijutada - mida siis hetkel välistada püüame. Tõnis muidugi ostis mulle seda juttu kuuldes kohe hunniku hematogeenibatoone, mis mulle tavaliselt ülimeeldivad, nüüd aga käsu peale kohe üldse ei tahaks neid süüa. Üldse olen märganud, et magus ei eruta mind eriti, pigem soolane, hapu ja veelkord soolane.
Kaalu olen hetkel juurde võtnud 1,1 kg. Kuna Marthat oodates võtsin ma juurde üle 30 kg!!! jah just nii, siis loodan, et nüüd õnnestub võimalikult vähesega - mitte, et ma selle heaks just midagi oluliselt jälgiks või teeks. Kui ikka tuleb Hesburgeri kanatortilla isu siis ma ikka luban seda endale - nagu näiteks eile. Õnneks magus mind ei isuta ja ilmselt seetõttu ma ka väga kaalus juurde võtnud ei ole. Kõhtu mul ka veel ei ole, võibolla sellest, et Marthast üle jäänud 9 kg varjavad seda piisavalt hästi, või siis on asi selles, et emakas on kuskil peidus ja platsenta pidi ka tagaseinas olema.
Ma siin paar korda olen tundnud paari imelikku müksu, mis ei ole olnud gaasid, kuna nende liikumist kahjuks või õnneks tunnen ma eriti hästi, eriti just nüüd - raseduse aeg.
Asju Kodanikule ma veel ostnud ei ole. Kuna Martha on juba 4,5 aastane ja põhimõtteöiselt kõik tema asjad sai suhteliselt kiiresti laiali jagatud, siis nüüd on vaja kõike uuesti, või noh seda ma veel ei tea, kas kõike seda tavaari ika on niiväga vaja. Küllaga olen vaanud vankrit, millest ma kunagi lähemalt räägin. Ja siis olen veel vaadanud riideid, aliexpressist, osta ei ole veel midagi julgenud kuigi sugu me aimame, ei oksagi üldse mitu protsenti - äkki 75%?? Küllaga mõne neutraalse asjakese ma varsti siis koju tassin/tellin.
Martha on väikesest õest või vennast iga päevaga aina rohkem vaimustuses.
Oh! Sa oled rase või? PALJU ÕNNE!! :)
ReplyDelete