3 nädalat nimemuutuseni..

Avastasime end Tõnisega eile maalt linna sõites, et juba 3 nädala pärast ongi mul vaja teha uued dokumendid, õppida selgeks uus aalkiri ja seda kasutama hakata, ning mis kõige tähtsam, harjuda sellega, et ma ei ole enam preili.
Olen üsna kindel , et müned korrad suudan ikka mõned akeedid valesti täitsa või automaatselt oma neiupõlvenime küsimise peale öelda. Allkirjast rääkimata.

Aga sain üle pika aja paar puhkepäeva, mil polnud eriti midagi koolis vaja teha, seega saime käidud Vainupeal ema, Tõnise, Ülari ja Mammuga. Kirik oli täitsa ilus, ühel seinal veidi värv kobrutas kuid ilmselt ei jää see väga silma, kui kõik on kaunistatud ja küünlad põlevad. Ostsime emaga ka kabeli kaunistused ära, mul imelisel kombel tekkis lõpuks väike idee kuidas kabelit kaunistada ning nii me vajamineva materjali ostsimegi. Tahan iga kaunistuse külge ka liilaõit, mis ma avastasin on päris krõbeda hinnaga mis veel siis kui on neid reaalselt vaja, sest siis on ka lõpetamiste aeg ja ilmselt lillede hinnad jälle laes. No loodame parimat.

Käisime ka traktorit vaatamas, millega pulmarongis sõidame. Ütleme nii , et ... see oli tiba suurem kui ma ette kujutasin ning hakkasin isegi kartma nagu isa juba varem, et kabeli juurest sõites jääb tee meile tiba kitsaks. Ja kui veel keegi vastu tulema peaks... .

Ostime ära ka tervituslaua jaoks shampused - neid sai 12 pudelit, loodame, et jätkub. Edasiminekutest veel niipalju, et ostsime ära omale pokaalid, mida tahan pitsiga kaunistada, ning pruutneitside kingid on ka põhimõtteliselt täiesti valmis.  Ootan veel Hiinast paari asja, nagu omale jalanõusid, pitsi ja poiste lillasid lipse. Loodan väga, et need ikka jõuavad...