Eile oli siis suuremat sorti tähitsmine, mida ma ammu oma sünnipäevadel korraldanud ei ole. Lõunast tulid külla minu vanemad, õde-õemees ja tädi-onu oma poegadega ning nemad omakorda oma peredega. Seega rahvast oli korralikult, korter oli laste kisa ja täiskasvanute juttuvada täis.
Õhtul, nii umbes tund peale seda kui sugulastering läbi sai, tulid külla -"noorem generatsioon" (mida on nii imelik öelda, sest tädipojad ja nende naised ei ole just ka oluliselt vanemad kui mina ja õhtune seltskond). Külla tulid sõbrannad lastega, sõrannad ilma lasteta, sõbrad ilma lasteta ja sõbrad koos lastega. Jällegi - korter oli südaööni laste kilkeid täis ja otseloomulikult keeldus Jakob kategooriliselt magamisest.
Aga tegelikult peol kui sellisel ma väga peatuda ei kavatsenudki, tegelikult tahtsin hoopis rääkida, mida kõike ma "palehigis" meisterdasin. Menüüs oli igasuguseid snäkke nagu näiteks: kiluampsud minu moodi, pasteegikorvikesed granaatõunaseemnetega, böff ala tartar, hallitusjuustu, vinnutatud sealiha, singirullid, dipivaagnad köögiviljade ja krõpsudega. Lisaks ka sutiuskana-riisi salat, mille juurde sai suhtelislt väikese vaevaga "meisterdada" ahjus toorvostikesi ja sardelle.
Kuna ma kooki teha ei viitsinud seekord, tegin hoopis muffineid toorjuustukattega. Selle mõtte muffineid jälle kaunistada proovida sain Sallylt, kui ta oma printsessimuffineid meisterdas. Ma Martha sünnipäevaks augustis üritasin samuti muffineid printsessiroosa kattega katta, kuid mingil seletamatul (või siis siiski seletataval põhjusel) püsis "kreem" muffinitel vaid selle hetke kui ma selle sinna peale lasin tordipritsist. Nüüd aga muutsin veidi retsepti ja voilaaa, kõik toimis - ise olin üüberuhke.
Üllataval kombel olid aga muffinid ülipopulaarsed ja nii jäi neid isegi veidi puudu (loe: kõik kes tahtsid sai täpselt ühe).
No comments:
Post a Comment