MISSIOON: kaalust alla

Ma ausaltöeldes ei ole just väga suur trenniblogide jälgija ja huviline, mul on enamjaolt suhteliselt savi kui palju kilomeetreid keegi maha kõnnib, jookseb või rattaga väntab, kuid siiski jälgin Kati blogi ja paar viimast päeva olen ajendatult Marise ja Aili blogidele ka mõelnud, et aitab küll sellest logelemisest ja vedelemisest võiks end juba kätte võtta ja veidi liigutada (sealhulgas siiski kaalulangetamise eesmärgil, mitte lihtsalt lillede ja liblikatega tutvumiseks).

Ütlen ausalt, et ma ei ole just suurem asi sportlane, seetõttu on kogu see kaalu langetamine mingi kindla eesmärgi nimel minu jaoks suhteliselt , kui mitte öelda VÄGA, raske. Ainus sport, mida ma olen nõus hea meelega tegema on ratsutamine ja sellega ma veel ootan vähemalt kuu kuni a. ma saan piisavalt lihaseid, et end hobuse seljas tund aega kinni hoida suudan b. kuni mu kooligraafik mulle veidi selgemaks saab ja suudan ka lihtsalt kodus oelmiseks leida aega (kooli ja trenni ja nüüd siis ka kogu selle kaalualngetamise missiooni kõrvalt) ja c. kuni tallis saab "valmis" suur hobune, kellega ma siis saaksin trenni teha (eile just kohtasin jalutamas käies treenerit ja ta arvas, et heal juhul 1,5-2 kuu jooksul saavad nad selle hobuse valmis ja ta saab hakata tavatreeningus käima).

Ja tegelikult on mul selle söömise piiramisega ka suht keeruline. Ma pole väga osav enda piitsutaja. See ei tähenda, et ma ei suudaks ära öelda magusast ja rasvasest ja rämpsust, aga ma ei oska teha midagi söögiks, mis on kaalulangetamisele hea ja toidaks ka kogu pere ära, sealhulgas siis isuka mehe ja pirtsaka printsessi. Kui ma kuulen sõna tervislik toit siis tuleb mulle automaatselt silme ette salat ja roheline ja üldse kõikvõimalik silo ja värske kraam. Hetkel aga ma suhtleiselt väldin igasugu värkseid ja võimalikke gaasitekitajaid toiduaineid. Jah väikeses koguses hiinakapsa-kurgi-tomati-paprika salatit siiski söön toidu kõrvale, aga poolt või veel suuremat kogust toiduportsust ma hetkel värksega küll asendada ei saa. Või siis ei julge.

Seega tundub mulle, et ma olen natuke nagu katkise küna ees, kuid ma võtan omale selle missiooni ja vaatan, mis saab septembri lõpuks, seni üritan siis toituda nii tervislikult ja kaalusõbralikult kui imetaval emal võimalik ja samuti proovin liikuda niipalju kui saan ja jõuan.

Liikumist alustasin ma teosammul juba eile kui käisin õhtul rattaga sõitmas, kuna aga printsess end ka lõpuks suure vingumisega kaasa nurus, siis saime umbes kilomeetri sõita normaalsel tempos, kuni plika end 2x teekraavi koos rattaga viskas ja siis tagasi saime minna jalutavas tempos, ehk et, mina istusun sadulas ja lükkasin ühe jalag oma ratale hoogu, sest nii vaikselt mina sõita, et suutnud kui Martha minu kõrval väntas. Ja kõige krooniks pani ta end veel 200 meetrit enne kodu ka asfaldile maha koos rattaga.

Täna loodan minna sõitma üksi, kuigi eilsest on tagumikukondid sellest sadluast veidi valulikud ja peopesad hellad aga harjumuse saamiseks siiski ajan end täna jälle sadulasse. Praegu veel kordades väiksemasse kui ma tahaksin.

Tegelikult ma väga kaua pidasin endaga aru, kas sellest üldse siia kirjutada, sest suure tõenäosusega ma feilin, varem või hiljem ja kaotan septembri lõpuks 1 kg ja seda ka täis mao arvelt. Kuid siis mõistsin, et ehk see, et ma sellest kirjutan just aitabki mul järjepidel olla ja nii ma ei pea seda tõestama mitte ainult endale vaid ka neile/teile kes seda lugemas viitsivad käia, et ma saan hakkama kui ma püüan... ja ma püüan!

Ma ei hakka mingit enne pilti hetkel siia üles panema, panen hoopis mõned motivatsioonipildid kuhu poole püüelda, kuigi ma usun, et need on ehk liiga vanad ja et end jälle pubekavormi süüa/treenida ei ole vast väga reaalne aga oluliselt paremat pilti mul endast lihtsalt ei ole. Ja kuna ülekiloseid ei ole mul ka kümnete kilode kaupa siis praegu peegli ees pilti tehes ilmselt arvataks, et "pole mul häda midagi" ja "küll see varsti ise kaob", siis tunnen end siiski veel veidi lödevana ja tahaks olla mitte ainult raseduseelses kaalus, sest ka see ei olnud teab, mis ideaalne vaid näiteks esimese raseduse eelses kaalus. Ehk siis minu ideaalkaal oleks hetkel 70-73 kg ,  sinna on mul minna 10 kilo jagu.

Ei teagi täpselt, mis intervalli tagant ma seda postitust tegema peaksin, ilmselt ei saagi olema mingit kindlat intervalli vaid pigem siis kui ma selleks aega leian, nagu praegu kui Jakob juba pea 2 tundi magab ja mina selle ajaga 2 blogipostitust valmis vorbin. (Ja just siin ma selle ära sõnusingi, sest nüüd ta ärkas ja selle postituse postitamine võtab aega vähemalt veel ühe söötmise ja magama panemise)

NB! Ja kui kellegi on häid soovitusi, linke või muud vajalikku tervistlikuks toitumiseks/tervislike toitude valmistamiseks või ka näiteks treeninguteks, siis ma olen üks suur silm (eeldusel, et te mulle kirjutate).