Võib olla, et asi on olnud ka minu palavikus mida kahel ööl olen ka paracetamooliga peletanud. Nendel õhtutel (öödel) sai poja muidugi ohtralt issi tähelepanu (loe: issisga määda korterit ringi kõndida ja üritada nii magama jääda). Kuni siiski varem või hiljem jälle mõnikord vähem mõnikord rohkem karjub laps minu tulikuuma kaissu toodi, et teda tankida ning siis temaga edasi jalutada.
Neil õhtutel kui ma aga mitte nii palavikus olnud ei ole ei ole ka poiss siiski teab mis tubli uinuja olnud. Olenemata, mis kell me magamamineku rutiiniga peale hakkame, üleval kavatseb tema veel tunni kuni kaks kindlasti sellest hetkest olla. Mõnel ööl püüab poiss ming intervallmagamisega lõbustada ehket magab ise max tunni, mille jooksul mina jään minig hetk peale tissi andmist ise ka magama ja ärkan enne seda kui poiss päriselt ärkama hakkaba selle peale, et tema käed ärkavad oluliselt varem kui tema ja hakkavad teda üsna vägivaldsel viisil üles peksma, mina aga üritan neid vaheldumisi kinni hoida ja lutti pojale pakkuda, et ehk ta magaks veel veidikenegi.
Mõnel üksikul ööl otsustab väikene mees aga, et 2,5 tundi järjest magada on ka täiesti võimalik, ehk siis mulle 2 tundi und järjest on ju lausa pidu!
Kogu selle vahva öörežiimi eest magab poiss päeval aga nagu nukuke, ainult tagi paari-kolme tunni tagant ja magab edasi. Vahel üritab ka veidi võidelda, ei saagi aru kas rohekm minu või unega aga see lõpeb kiiresti lammaistoolis uinumisega jällegi.
Ehket mina hakkan vaikselt võitlema magamatusega, mida ka tulevad kaks nädalavahetust kuidagi ei paranda, kuna oleme neil kõigil päevadel sõidus...
Mis ei tapa teeb tugevaks eksole??
No comments:
Post a Comment