Magistritöö ei ole ju iseensest midagi eriskummalist, iga magistrantuuri lõpetaja peab selle varem või hiljem valmis tegema, mina üritaks pigem seda esimest varjant. Mis aga puutub magistritöö tegemisse veisefarmis on tegu millegi hoopis "huvitavamaga" või siis minu jaoks pigem hoopis suurema peavaluga.
Minu magistrtiöö tulevane pealkiri võiks olla midagi selllist, et efektiivse kiu osatähtsus ratsioonis odrapõhu ja rapsipõhu võrdluses. Veidi erialakaugematele inimestele - odrapõhk on väga tavaline ja seda on ilmses igas ettevõttes, kus vähegi loomi ja või tervailja kasvatatakse. Rapsipõhk seevastu on aga tunduvalt eksklusiivsem kaup. Enamik talunikke seda põllult kätte ei saa, sest viljavõtu aeg on juba niigi kiire nende väheste ilusate ilmadega see vili põllult kätte saada ja kellelgi pole aega hakata veel rapsipõhku üles korajama. Mingil imelisel viisil aga Muuga farmi agronoom seda kuidagi suutis ja nii on mul võimalus teha katse odrapõhu ja rapsipõhu söötmisest ja selle tulemustest.
Ideeliselt näeb katse välja selline, et ma valin 450 lehma seast välja 30 lehma, 15+15. 15 lehma lähevad ühte gruppi ja teised 15 teise gruppi ning nii saavad mõlemad grupid erinevat sööta, et oleks võimalik neid kahte võrrelda.
Lehmade valimine neisse gruppidesse ei ole aga üldse mitte nii lihtne kui see esialgu tunduda võib. Nimelt peavad lehmad olema võimalikult sarnase laktatsioonistaadiumiga (võimalikult sarnasel ajal poeginud/lüpsma tulnud), võimalikult sarnase piimatoodanguga, võimalikult sarnase piimarasva sisaldusega piim, võimalikult sarnase valgusisaldusega piim, võimalikult madalad somaatilised rakud ning väga ideaalne ja hetkel kõige raskem omadus on see, et loom püsiks kogu katse jooksul laudas.
Nii ongi minu magistritöö tegemine välja näinud hetkel selline: teen nimekirja loomadest, kõik klapib, gruppide keskmiste erinevus on minimaalne ja siis hakkab peale üks lehm sureb maha, kaks lehma lähevad praaki, kolm lehma saavad hirmsa mastiidi, mis somaatiliste rakku arvu lakke lööb ja piima ära võtab. Selge, asendan puuduvad lehmad järgmistega ja kordub esialgne stsenaarium. Ja siis korra veel.
Ehket ma olen hetkel uuendanud oma katsesse võetavate loomade valimit 3 korda. Ma väga, VÄGA loodan, et Tõnis ei praagi enam üthegi mu lehma enne katseperioodi lõppu, kuigi olgem ausad, lehm on lehm ja ta sureb maha just siis kui see on kõige ebameeldivam kogu teenidavale personalile.
Mul on vaikselt tunne, nagu ma oleksin vikatimees, sest 80% lehmadest, kelle ma oma katsesse valinud olen on leidnud oma otsa või paremal juhul kaotanud vajalikud parameetrid katses osalemiseks.
Seega, soovitan SOOOJALT teha magistritöö veisefarmis, eriti kui sul on VÄGA palju vaba aega ja VÄGA palju närve. Tundub, et mul on mõlemat liiga palju, või siiski mitte..
 |
| Jakob arvas, et lehmade valimise asemel Alpros võiks neid sealt hoopis kustutada - NOOOT!! |
 |
| Külma talve mõnud veiselaudas või ilmselt ka igas teises külmlaudas. |
No comments:
Post a Comment