Kleidipaanika on olnud vaimustav , kuid tunduvalt vaimustavam kindlasti pruutneidside kleidi otsing. Puutneitsisid on mul kaks, õde ja sõbranna/kursaõde/endine toakaaslane. Pean ütlema, et algul olin suhteliselt rahulik ja arvasin, et kuna kriteeriumiks oli pikk kleit ja tumelilla siis ei tohik tulla väga palju lahkarvamusi, kuid siiski.. Õde nimel tahtis kindlasti "blingi" kleiti, mis oleks võimalikult äge, sõbranna seevastu aga tahtsi midagi tagasihoidlikumat, ning praktilisemat. Võimalikke variante käis läbi pea 30, kuid siiani on jäänud pilk pidama ühele kindlale kleidile. Kas see kleit ka lõpuks valituks osutub, eks seda näitab aeg.
Aga ega enda kleidi otsimisegagi nii kiiresti ei läinud kui esialgu arvasin, oli algul täesti kindel, et tahan võimalikult tagasihoidlikut, mitte mingisugune alusseeliku ega puhvidega kleiti. Peale lühikest mõtlemis ja kleitide vaatamis hakkas meeldima mõte pitsist. Kõik kleidi mida ma ka Tõnisele näitasin ei tekitanud temas erilisi emotsioone, niipalju vaid kõlas sealtpoolt, et võiks olla kaetud õlgadega.
Hetkel olen leidnud enda kleidi, mille ema ka ära lubas tellida.
Kõik kleidi on tellitud internetist oma mõõtude põhjal, eks ole näha, kuidas need "omad mõõdud" välja tulevad.
No comments:
Post a Comment